22. veebruaril aset leidnud Äripäeva Kinnisvarakonverentsil toimus detailplaneeringute menetlemisele keskenduv vestluspaneel “Kolm linna, kolm praktikat ja perspektiivi. Kuidas saavutada kiire planeering, kiire arendus?”. Paneelis osalesid Tallinna abilinnapea Madle Lippus, Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski ja Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera. Paneeli modereeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Janar Muttik tõi välja, et aastal 2023 algatati Tallinnas 23 detailplaneeringut, ent kehtestati vaid 9. Samal ajal algatati Tartus 7 detailplaneeringut ja kehtestati 10 ning Pärnus algatati 27 ja kehtestati 24. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul tegelebki linn hetkel detailplaneeringute menetlusprotsessi ülevaatusega: praegu võtab mõne detailplaneeringu menetlus aega enam kui kümme aastat, ent eesmärk on paari aasta möödudes mahtuda menetlusajaga kolme aasta piiresse. Lippus tõi positiivse arenguna välja, et uute detailplaneeringute algatamine on juba täna varasemast lihtsam ning ehituslubade menetlusaeg on vähenenud umbes poole võrra.
Nii Pärnus kui Tartus on keskmine detailplaneeringute menetlusaeg võrreldes Tallinnaga kordades lühem ja jääb kahe aasta piiresse. Mõlema linna esindajate sõnul toetab kiiret menetlusprotsessi kaasajastatud üldplaneeringu olemasolu ning iga detailplaneeringu menetlusprotsessile kindla vastutava inimese määramine. Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski hinnangul soodustab kiiret menetlustempot ka asjaolu, et Pärnus vaadatakse kogu menetlusprotsessi kui klienditeenindust ning puuduvad erinevad ametkonnad, mistõttu liigub detailplaneering ühe ametkonna erinevate osakondade vahel. Lippus lisas, et ka Tallinna eesmärk on muutuda menetlevast asutusest kliendikeskseks asutuseks, mille raames tagatakse tulevikus igale menetlusprotsessile konkreetne vastutaja ning arendajal on võimalik saada kõik vastused ühest kohast.
Vestluspaneelis rõhutatakse, et kiire detailplaneeringu menetlusprotsess eeldab koostööd ja ka arendaja poolset panust. Näiteks Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera näeb detailplaneeringute venimise põhjusena peamiselt arendaja poolset ideede muutumist ja projekti ebaselgust. Tema sõnul on viimastel aastatel sagenenud praktika, kus planeerija saadab linnavalitsusele pooliku planeeringu ja ootab, et linn seda täiendaks. Taolised olukorrad raskendavad menetlusprotsessi, mistõttu eeldab kiire detailplaneeringu kinnitamine nii kandvat äriideed kui ka pädevat projektimeeskonda.
Vaata vestluspaneeli kokkuvõtet all olevas videos.
Videosalvestuse autor on Äripäeva Kinnisvarakonverents. Vestluspaneelist tegi kokkuvõtte ja salvestuse lõikas lühemaks Everaus Kinnisvara.
Foto: Marko Mumm