Ettevõtjad kahtlevad, et ministeerium suudab arendajad mõnesaja tuhande eurose boonusega Ida-Virumaale meelitada. Lisaks nähakse, et riik hakkab lihtsamate lahenduste valimise asemel ise turutõrget looma.
“Riigil rahaga nagunii midagi teha pole, eks võib siis kulutada,” kritiseeris kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Mul on raske uskuda, et riigil on võimekust turgu sellisel moel teise suunda keerata.”
Kindlust ei kõlanud ka Everaus Kinnisvara tegevjuhi Janar Muttiku jutust. “Me kunagi oleme sinnapoole (Ida-Virumaale – toim) vaadanud ja arvutanud, aga kui meile antakse isegi maa nulliga kätte, siis ei andnud meil ka Excel välja,” rääkis Muttik.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium proovib siiski pilootprojektiga Ida-Viru kinnisvaraturgu just nimelt elule pöörata ja maandada toetusega korterelamute rajajate riske. “Selleks, et inimesed jääksid ja tuleksid elama ka väljapoole Tallinna ja Tartu kasvupiirkondi, tuleb tagada kaasaegsed elamispinnad,” rõhutas ministeerium saadetud pressiteates.
Kinnisvaraturu vaeslaps
Probleemi keegi ei eita. Toompark nõustus, et Ida-Viru elamispindade turg on olnud tõeline vaeslaps. Ühelt poolt on seal kinnisvara hinnad kõige aeglasemalt kasvanud. Selle üle võiks rõõmustada, et vähemalt on eluase elanikele kättesaadav. Teisalt ei soosi madalad hinnad uute korterite arendamist, tõdes ta.
Just samale probleemile viitas ka regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. “Raskeks teeb uute eluasemete rajamise ka see, et arendajatel on keeruline saada pankadelt kinnisvaraarenduseks vajalikku laenu. Seetõttu oleme Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga kokku leppinud, et riik tuleb appi tugimeetmega, et toetada esimeste uute korterelamute rajamist maakonda,“ lisas ta.
Loe pikemalt siin.
