2. aprillil toimus Äripäeva poolt korraldatav iga-aastane Kinnisvaraarenduse konverents, mis tõi kokku juhtivad kinnisvaraarendajad, avaliku sektori esindajad ja teised valdkonna huvilised. Vestluspaneelis „Valglinnastume või teeme olemasoleva linna tihedamaks?“ osales Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik. Temaga koos olid laval ka Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak ja arhitekt Margit Mutso. Ühiselt arutleti, kas elukeskond on kvaliteetsem linnas või linnaäärsetes asumites ning millised on valglinnastumise ja linnade tihendamise mõjud.
Oldi ühisel seisukohal, et inimesed eelistavad sageli elada linnaäärsetes asumites, kuna kinnisvara hinnatase linnas on märgatavalt kõrgem. Samuti tõdeti, et elukeskkonna kvaliteet tähendab inimeste jaoks erinevaid asju – kellele on oluline rohelus, rahu ja vaikus, kellele jällegi linnamelu ning kiired ühendused. Seetõttu ei saa valglinnastumist jõuliselt piirata ega inimesi sunniviisiliselt linnadesse elama suunata. Kuigi valglinnastumisel on oluline rahaline mõju riigi eelarvele – infrastruktuuri (teed, trassid, koolid, lasteaiad, ühistranspordiühendused) arendamine nõuab märkimisväärseid kulusid – vajab Eestis täpsustamist ja kokkuleppimist ka valglinnastumise olemus ja ulatus.
„Kui räägime valglinnastumisest, siis tuleb rääkida terviklike elukeskkondade rajamisest,” sõnas Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik, “ka linnaäärsetesse piirkondadesse tuleks luua väiksemaid tõmbekeskusi, kus lisaks elamupiirkondadele on ka kaubad ja teenused ning sotsiaalne taristu, mis tagab kvaliteetse elukeskkonna ja vähendab pendelrännet linnade ja linnaäärsete alade vahel.“ Muttik tõi näiteks Everaus Kinnisvara arenduse Tallinna piiril, Rae vallas Peetri piirkonnas: „Loome terviklikku keskkonda, kus lisaks elamukvartalitele rajame paralleelselt ka ärihooneid, kuhu toome erinevad teenused. Samuti panustame sotsiaaltaristusse, näiteks lastehoidude rajamisega.“
Linnade tihendamise eelised:
- Väiksem rahaline koormus riigile
- Olemasolev infrastruktuur ja sotsiaalne taristu
- Väiksem keskkonnajalajälg (nt majade renoveerimine)
- Head transpordiühendused
- 15-minuti linnaosad: liikumine jalgsi, jalgratta või elektritõukerattaga – ei vajata isiklikku autot
Linnade tihendamise puudused:
- Kõrged kinnisvarahinnad, mis muudavad linnas elamise paljudele kättesaamatuks
- Suurem müratase
- Võimalik suurem õhusaaste
- Liiklusummikud
- Turvalisuse küsimused
Valglinnastumise eelised:
- Taskukohasem kinnisvara laiemale sihtrühmale
- Rohkem looduse lähedust, privaatsust ja rahu
- Sageli turvalisem elukeskkond
Valglinnastumise puudused:
- Suur koormus riigi rahakotile (infrastruktuuri rajamine nullist)
- Puudulik ühistranspordiühendus
- Suurem keskkonnamõju
- Sotsiaalne taristu võib puududa
- Vajadus vähemalt ühe auto järele peres
Kuhu edasi?
Konverentsil tõdeti, et ühte kindlat vastust ei ole – nii linnade tihendamisel kui ka äärealade arendamisel on oma kindlad eelised ja puudused. Tulevikku silmas pidades tuleb otsused teha tasakaalukalt, kaasates nii arendajaid, omavalitsusi kui ka kogukondi, kellele uus elukeskkond on mõeldud.
