Viimastel kuudel on taas kerkinud esile varjendite teema, sest lähenemas on aeg, mil varjendite rajamise kohustus jõustub. Arvestades tänast julgeolekuolukorda, on sellised lahendused igati mõistetavad ja osa vastutustundlikust ehitamisest, kuid ka ilmekas näide sellest, kuidas ühiskondlikud ootused ja riiklikud regulatsioonid hakkavad mõjutama uute kodude hinda. Uue kodu hind ei ole arendaja suvaotsus, vaid tulemus, kus nähtavatele ruutmeetritele lisanduvad väärtusena karmistuvad turva- ja energiatõhususe nõuded ning meie endi üha kasvavad mugavusootused.
Varjend – maa-aluste korruste uus standard
Julgeolekuolukord on toonud kaasa muutuse kinnisvara planeerimises. Kui varem vaadati keldrikorrust kui kohta sõiduvahenditele või hooajatarvikutele, siis nüüd on tsiviilkaitse võimekus laual. Tugevdatud konstruktsioonid ja topeltfunktsionaalsusega maa-alused pinnad ei ole odav lahendus. Arendaja jaoks tähendab see nii keerukamat inseneeriat kui suuremat ehituskulu. Kliendi jaoks tähendab see aga hingerahu ja seda, et tulevikus kodu ostes maksame ka kindlustunde eest.
Jahutus: mugavusest kohustuseks
Jahutus on liikumas valikuliste lisamugavuste nimekirjast kohustuslike projekteerimisnõuete hulka. Selle taga on energiatõhususe miinimumnõuded, mis panevad arendajale kohustuse kontrollida suvist ruumitemperatuuri. Kuna kaasaegsed A-energiaklassi majad on ehitatud ülimalt soojapidavaks, võib tekkida suvine ruumitemperatuuri ülekuumenemise oht. Kui passiivsetest meetmetest, nagu näiteks päikesekaitseklaasid või sirmid, ei piisa, on arendaja kohustatud projekteerima hoonesse aktiivse jahutussüsteemi. See on tehniliselt keerukas ja kulukas investeering, mis nõuab täiendavat automaatikat, torustikke ja sageli ka võimsamat päikesepaneelide süsteemi katusel, et säilitada hoone energiaklass. Hea sisekliima peegeldub aga uue kodu ruutmeetri hinnas ja ka hilisemates hoolduskuludes.
Luksusest on saanud baasootus
Viimase kümnendi jooksul on koduostjate ootused selgelt muutunud. Lahendused, mida varem peeti eksklusiivseks luksuseks, on täna saanud uue kodu loomulikuks osaks. Nutilahendused ventilatsiooni ja kütte juhtimiseks, võtmeta ligipääs, aga ka privaatsed master-bedroom lahendused koos garderoobi ja vannitoaga ning muud planeeringu- või siseviimistluse erilahendused ei ole enam haruldased soovid, vaid sageli ostuotsuse lähtepunkt.
Kuid igal mugavusel on oma ruumiline ja rahaline jälg. Näiteks magamistoa juurde planeeritud eraldi garderoob ja vannituba tähendavad, et kas teised toad muutuvad väiksemaks või peab kogu elamispind kasvama. Suurem ruutmeetrite arv eskaleerib koheselt ostuhinda, kuid kulu ei peitu vaid lisanduvates ruutmeetrites. Iga täiendav sanitaarsõlm muudab hoone projekteerimise ja ehitamise tehniliselt keerukamaks, nõudes täiendavaid šahte, erilahendusi ventilatsioonile ja mahukamat torustikku, mis kõik kergitavad hinda juba projekteerimisfaasis.
Mugavuse hind ei piirdu vaid ostuhetkega. Tänapäevane kodu on tehniliselt oluliselt keerukam kui veel kümme aastat tagasi. Kaasaegsed tehnosüsteemid ja nutikas automaatika parandavad elukvaliteeti, kuid tähendavad ka suuremat energiatarbimist ja süsteemide hooldusvajadust. Energiasäästlikud lahendused ja läbimõeldud materjalivalik aitavad vähendada hoone keskkonnamõju, kuid nende projekteerimine ja ehitamine on karmides energiatõhususe raamides kallis investeering.
Mida rohkem me kodult ootame, seda olulisemaks muutub teadmine, kuidas uue kodu hind kujuneb. Arendaja roll on aidata kliendil näha seost ootuste ja reaalsuse vahel – kuidas näiteks energiatõhusus või ruumiplaneering mõjutavad nii kodu lõpphinda kui ka hilisemaid ülalpidamiskulusid. Kvaliteet ja turvatunne, mida tänane koduostja õigustatult ootab, ei teki juhuslikult – see on põhjaliku planeerimise ja finantsiliselt kindlal vundamendil püsiva arendustegevuse tulemus.
