Viimasel ajal on kinnisvaraturul üks selgemaid muutusi see, et kallima otsa kodude ostjaskond on varasemaga võrreldes vähenenud ning paljude perede koduostu lagi on täna 250 000 euro juures, rääkis Investeerimisfestivalil Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik.
„Me näeme turul selgelt, et üle poole miljoni euro maksvate kodudega on keerulisem kui varem. Seda ostjat on vähem ja otsus ei tule enam nii kiiresti. Kui mõni aeg tagasi oli selles segmendis rohkem kliente, kellel oli raha olemas ja kes liikusid ostuga kiiremini edasi, siis tänaseks on turg muutunud,“ kommenteeris Muttik, kes osales Investeerimisfestivalil kinnisvarateemalises vestlusringis koos EfTEN Capitali tegevjuhi Kristjan Tamlaga.
Muttiku sõnul on muutuse taga eelkõige ostjate ettevaatlikum suhtumine oma laenuvõimekusse. Intressitõus, elukallidus ja viimaste aastate üldine ebakindlus on pannud pered senisest täpsemalt arvutama, milline kodu on tegelikult jõukohane.
„Pangast saadav maksimaalne laenusumma ei tähenda enam, et pere soovib kogu selle piiri ära kasutada. Täna vaadatakse palju rohkem seda, milline kuumakse jätab alles normaalse elukvaliteedi. Koduost ei tohiks tähendada, et kogu pere finantsvabadus pannakse ühe otsuse alla,“ ütles Muttik.
Everausi enda viimase aja kogemus näitab, et praegu töötab paremini keskmine hinnaklass. Harjumaa ridaelamute ja perekodude puhul on nõudlus olemas eelkõige 300 000–400 000 euro suuruses hinnavahemikus.
„Seal on ostja, kes otsib suuremat kodu, oma õueruumi, head planeeringut ja peresõbralikku keskkonda. Luksuse asemel otsitakse mõistlikku tasakaalu hinna, kvaliteedi ja igapäevase kasutusväärtuse vahel,“ selgitas Muttik ja lisas, et samas on turul järjest rohkem peresid, kelle tegelik ülempiir jääb umbes 250 000 euro juurde. „See on arendajatele oluline signaal, sest suur osa nõudlusest liigub hinnaklassi, kus iga ruutmeeter ja iga lisalahendus peab olema väga selgelt põhjendatud.“
Muttiku sõnul on koduostja muutunud varasemast praktilisemaks. Ostja ei taha maksta ruutmeetrite eest, mida ta igapäevaselt ei kasuta, ega lahenduste eest, mis tõstavad hinda, kuid ei paranda pere tegelikku elukvaliteeti. „Selle mõjul liigub arendusturg täpsemalt sihitud toodete poole. Kallim segment jääb alles, kuid laiem ja stabiilsem nõudlus on kodude järele, mis mahuvad keskmise pere tegelikku eelarvesse.“
Tallinnas on taskukohase uue perekodu pakkumine muutunud keeruliseks, sest maa hind, ehituskulu, parkimisnormid ja menetluste pikkus suruvad lõpphinna üles. Seetõttu ongi paljud pered hakanud vaatama Tallinna lähivaldade poole, kus sama eelarve eest on võimalik saada praktilisem ja avaram kodu.
„Tallinna populaarsetes piirkondades tähendab uus perekorter sageli väga suurt kompromissi kas suuruses, asukohas või kuumakses. Harjumaal saab sama eelarve juures pakkuda rohkemat. Kui ühendus Tallinnaga on hea ning koolid ja teenused on lähedal, on see pere jaoks väga loogiline valik,“ ütles Muttik ja lisas, et järgmises turufaasis võidavad arendajad, kes oskavad teha täpseid kodusid konkreetsele kliendile.
„Ilusast visuaalist üksi enam ei piisa. Täpne kodu tähendab õiget suurust, õiget hinnataset, õiget asukohta ja õiget funktsionaalsust. Klient valib teadlikumalt ja maksab selle eest, mis tema elu päriselt paremaks teeb,“ lisas Muttik.
Tänavu 12. korda toimuvat Investeerimisfestivali korraldab Äripäev. Laval astus üles üle 80 oma ala tipptegija Eestist ja välismaalt. Teiste seas aitas festivali korraldada Everaus Kinnisvara.
