Jaga artiklit

Eksperdid arutlevad: kinnisvarainvesteeringud, kas noorte tee finantsilise kindlustundeni?

Oleme palju kuulnud, et noored seisavad silmitsi küsimusega, kas kinnisvara ostmisel on mõtet või peaks eelistama üürimist. Tänasel päeval aga arutleb rahatark uus põlvkond, kas kinnisvara on ainult kodu või ka investeering, ütleb Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik.
Kinnisvara omamine võib olla tõhus viis rahalist kindlustunnet ja stabiilsust luua ning samal ajal investeerida tulevikku. „Kinnisvara on tavaliselt pikaajaline investeering, mis võib aja jooksul väärtust kasvatada, seega võib noorte jaoks kinnisvara omamine olla üks võimalus finantsilise kindlustunde ja tulevikuplaanide realiseerimiseks,“ räägib Muttik.

Investor Jaak Roosare toob välja, et üks levinuim viis kinnisvara teenima panna on olemasolev kodu välja üürida. „Minu esimene kokkupuude kinnisvaraga oli selline traditsiooniline. Abikaasa oli saanud päranduseks Annelinna ühetoalise korteri, kus me pikalt ise elasime ja hiljem Tallinnasse kolides selle välja üürimisel tulu teenima hakkasime,” kirjeldas Roosare.

Kinnisvara kui valdkond võib aga noortele hakata huvi pakkuma palju varem kui alles esimese kodu ostuga. „Soovitan näiteks lapsevanematel juba varakult kodus selgitada kinnisvaraga seotud erinevaid samme. Näiteks olen ise rääkinud seda, et maja ehitamine algab maa ostus, misjärel tuleb projekteerimine. Oluline osa on ka rahastuse leidmisel ja seda nii ehitamisel/arendamisel kui ka ostmisel. Lisaks üldisele kinnisvara toimimise arusaamale, annavad sellised teadmised noortele võimaluse mõelda, et äkki on üks neist etappidest midagi, mis neid tulevikus paelub ja kus tahetakse läbi lüüa,“ soovitab Muttik. Roosaare lisab, et ka tema võtab näiteks vahel lapsed objektidele kaasa ning selgitab seal üürituru olemust, et nad paremini mõistaks, kuidas kinnisvara saab teenima panna.

Muttiku esimene maja, mida ta müügiks ehitas, valmis siis, kui mees oli 24 aastane. „Enne seda katsetasin kooli kõrvalt ehitustöödel raha teenimist, kuid üsna kiiresti mõistsin, et soovin pigem tegeleda ettevõtlusega. Nii liikusingi edasi enda ettevõtte loomiseni, mis tegeles teede ning eramuehitustega,“ kirjeldab Muttik oma teekonda kinnisvara ettevõtlusesse. Roosare tegi esimene kinnisvara äriprojekti kui oli 28 aastane. „Renoveerisime sõpradega koos korteri Põhja-Tallinnas, eesmärgiga see välja üürida. Töötas ilusti,” räägib Roosare.

Mõlemad mehed toovad välja, et lisavõimalus kinnisvara sektorisse investeerimisel on kinnisvaraettevõtete aktsiate omandamine. „Noortel ei ole kohe suurt raha, et alustada oma kinnisvaraarendusega, samas aga väikeste summadega saab igaüks olla kinnisvaraarendusettevõtte omanik läbi aktsiate omamise. Otsustamisel, milline on õige ettevõte, kuhu investeerida, annab tehtav analüüs omakorda üldisest kinnisvara sektorist hea ülevaate ning see aitab tulevikus suuremaid investeeringuid tehes, kinnisvara tausta paremini mõista,“ ütleb Muttik.

Ettevalmistus on kõige alus

Kuid enne kinnisvara sektorisse sukeldumist peaksid noored kindlasti arvestama mitmete aspektidega. Esiteks tuleb hinnata oma finantsolukorda ja kindlustunnet tuleviku suhtes.

„Kinnisvara ostmine toob kaasa mitmeid kulusid, sealhulgas sissemakse, laenumaksed, kindlustus, hooldus- ja remondikulud ning maksud. Seega on oluline veenduda, et need kulud saavad kaetud ning investeering ei muutuks kohe kahjumlikuks,“ ütleb Muttik. Lisaks toob ta välja, et kinnisvara soetamisel peaksid noored uurima turuolukorda ja hindu ning kaaluma asukoha olulisust. „Hea asukoht võib mõjutada nii kinnisvara väärtust kui ka selle potentsiaalset tulu tulevikus,“ lisab ta.

Roosaare toob välja, et kui kinnisvara soetatakse koheselt rendiks, siis tuleks läbi mõelda millisele sihtgrupile plaanitakse kinnisvara välja rentida, kas lühiajalistele klientidele või pikaajalistele üürnikele? Kas eelistatud on pigem perekonnad või mitte? „See annab aimu, kas peaks näiteks valima linnaäärsete, suurte rohealadega ääristatud kodude vahel,“ kirjeldab ta.

„Kokkuvõttes võib kinnisvara olla noorte jaoks oluline võimalus investeerida oma tulevikku ja luua finantsilist kindlustunnet. Kuid see otsus peaks olema hästi läbimõeldud ja põhjalikult kaalutud, võttes arvesse nende finantsolukorda, eesmärke ja elustiili. Kinnisvara omamine võib olla üks võimalus finantsilise kindlustunde saavutamiseks ja tulevikuplaanide realiseerimiseks, kuid see nõuab põhjalikku ettevalmistust ja teadlikke otsuseid. Ja kui rääkida kodu omamisest, siis see on ju tegelikult kulu, aga samas ka investeering elukvaliteeti ja turvatundesse, mida ei saa samuti alahinnata ning mis võib olla vahel olulisem kui rahaline number Excelis,“ võtab Muttik teema kokku. „Lisaks tavalisele tootlusele võib kinnisvara pakkuda ka nii öelda elamusdividende, eriti kallima otsa lühiajalise üüri kinnisvara,” täiendab veel Roosaare.

Lisateadmised

Koolipingist tulles jääb sageli puudu nii enesekindlusest kui teadmistest ning seetõttu tekib noortel kindlasti küsimus, millistest kanalitest saab kõige pädevamat infot oma investeerimisteekonna alustamiseks. Õnneks on nii raamatukogudes kui -poodides saadaval mitmeid eesti keelseid rahatarkuse raamatuid, mille läbitöötamist soovitavad eksperdid kõigile, kellel vähegi investeerimise ja oma tuleviku kindlustamise vastu huvi on.

Samuti saab tasuta kuulata mitmeid rahatarkuse ja investeerimise teemalisi podcaste nii eesti- kui inglise keeles ning lisaks korraldatakse regulaarselt kinnisvara ja investeerimisteemalisi konverentse ja seminare ka noortele, millest tasub võimaluse korral alati osa võtta. Taolistel üritustel osalemisel on uute praktiliste teadmiste omandamise ja oma ideedele kinnituse saamise kõrval samavõrdselt oluline ka mõttekaaslaste leidmine, kellega koos huvipakkuvaid teemasid arutada ja võibolla isegi ühist äri alustada.

Janar Muttik ja Jaak Roosaare esinevad suvel Viirelaiul toimuval noortele suunatud investeerimislaagris. Laager on osalejatele tasuta ning kandideerimine kestab kuni 15. maini: https://noorteinvesteerimislaager.ee